Loomade ravivõimed

Loomaravi oli tuntud juba antiikajal. Näiteks palestiinlased ja juudid ravisid nahahaigusi lindude abiga. Vanad egiptlased ja roomlased pidasid koduloomi just bronhiidi, tuberkuloosi, südame- ja neeruhaiguste raviks. Tänapäeval on teaduslikud uuringud seda võimet tõestanud. Kinkides inimesele positiivseid emotsioone, sunnivad loomad inimest lõdvestuma ja inimene unustab oma mured ning haigused.

Skandinaavias sai eriti populaarseks siis, kui sellega raviti lastehalvatusest terveks sportlane. Loomateraapia (ennetamine ja ravi loomadega suhtlemise abil) on just viimasel ajal leidnud palju poolehoidjaid. On täheldatud, et loomaomanikud kannatavad vähem depressiooni all, neil on madalam vererõhk, üle 65-aastased loomaomanikud külastavad arsti 30% vähem. Isegi akvaariumikalade vaatamine aitab vähendada lihaspinget ja alandada pulsisagedust. Hommikused jalutuskäigud koeraga on igati kasuks juba liikumise mõttes.

Aga koer on ka suurepärane logopeed. Peredes, kus on koerad, täheldatakse laste kõne arenguhäireid 2,5x harvemini. Häireid kõnearengus esineb endassesulgunud lastel (autistidel), kellel puudub enesekindlus. Suheldes koeraga see hirm kaob ja koera jaoks polegi sõnad kõige tähtsamad.

Kassiomanikel on vähem südamehaigusi. Muistsed egiptlased kohtlesid kasse kui jumalaid. Isegi kogemata kassi tapmine oli surmaga karistatav. Kassid on tänini parimad holistilised tervendajad maailmas. Suhtlemine kassidega häälestab positiivsele lainele ja rahustab, kaotab valu ja väsimuse. Et kassid suudavad ravida südameveresoonkonna haigusi, on lausa teaduslikult tõestatud.

On tehtud katseid kõrge vererõhu all kannatavate inimestega. Nad pidid 3x päevas kassidega suhtlema, neid sülle võtma, silitama ja nende nurrumist kuulama. Elektronandurid näitasid, et vererõhk normaliseerus 4-6 min jooksul. Kolme nädala pärast võisid pooled katsealustest ravimite annust juba vähendada või isegi sellest loobuda.

Kass püüab alati heita haige koha peale, nurrub veidi ja inimene tunnebki kergendust. Kassid armastavad sooja ja eristavad temperatuuri vahet isegi poole kraadi ulatuses. Seetõttu tunnevad ära ka põletikukohad. Elav soe leevendab alati valu ja kassi nurrumine omab tervendavat väge nii inimesele kui kassile endale. Kassid nurruvad sisse ja välja hingates korrapärase sagedusega, mis jääb 25 ja 150 hertsi vahele. Sellises vahemikus püsiv helisagedus võib parandada isegi luutihedust ja kiirendada tervenemist mitmete uuringute põhjal.

Rinnal pikutav nurruv kass tekitab täieliku taastumise tunde. Nurrumine sõna otseses mõttes tervendab rakke. Näiteks paljud börsimaaklerid peavad kasse ja ka koeri, et stressirohkes olukorras vererõhku võimalikult madalamal hoida.

Kui kass valib pidevalt ühe ja sama kehaosa, siis on õige aeg arstiga konsulteerimiseks.

Ravida suudavad ka hobused, väikesed imetajad, linnud ja muidugi delfiinid. Oma lemmikuga mängimine vallandab ajus serotoniini ja dopamiini, mis alandavad stressi. See viib organismi harmoonilisse olekusse ja stabiliseerib immuunsüsteemi.

Koer on suurepärane ravim stresside vastu, aga ravib ka kroonilist väsimust ja veresoonkonna funktsionaalset ebapüsivust. Alzheimeri tõvega patsientidel on vähem ärevust ja emotsioonipurskeid, kui neil on loomast kaaslane. Aidsihaigetel loomaomanikel esineb vähem depressiooni. Südameinfarkti läbi põdenud loomaomanikest inimesed elavad kauem võrreldes teistega.

Suhtlemine loomadega aitab parandada inimese usaldusväärsust ja usaldust teiste suhtes, vähendab agressiivsust, suurendab empaatiat ja õppimisvõimet. Loomad muudavad inimese sõna otseses mõttes lahkemaks ja empaatilisemaks. Loomad ei arvusta ega klatði oma omanikku, nad pakuvad vaid kiindumust ja armastust. Tagasihoidlikud suhtlejad ei tunne nende suhtes ärevust. Kui inimestega suheldes tuntakse sotsiaalset ärevust, siis loomadega suhtlemine on kui puhkeolek.